Friday, November 20, 2015

Korduma kippuvad küsimused

Postitus levinumatest küsimustest ja probleemidest, mida kuuled veganina lausa liiga tihti. Materjal on võetud vegan.ee leheküljelt ning tumekollasega olen märkinud juurde enda lisakommentaari mingi teema kohta. Tähtsamad asjad joonisin lõikudes alla.

Kas taimetoidust on võimalik saada kõiki vajalikke toitained (vitamiine, mineraalaineid jne)?
Bioloogilisest vaatepunktist lähtudes söövad inimesed selleks, et keha elusa ja tervena hoida. Selleks on meil vaja toidust saada piisavalt toiduenergiat ning kõiki vajalikke toitaineid. Toitaineid, mida kindlasti peame toiduga saama, on üle 40 ja nende hulgas ei ole ühtegi sellist, mida ei oleks võimalik küllaldaselt saada hästi planeeritud taimse toitumisega. Enamus neist toitainetest on tasakaalustatud ja mitmekülgsest taimetoidust lihtsasti kättesaadavad, samas mõned vajavad hoolikamat planeerimist (nt jood, kaltsium, asendamatud rasvhapped, seleen, raud, tsink) ja teatud toitainete vajaduse katmiseks tuleb süüa kas rikastatud toiduaineid või toidulisandeid (vitamiinid B12 ja D).

Kas veganid saavad piisavalt valku?
Eesti riiklikes toitumissoovitustes soovitatakse tarbida valke koguses, mis kataksid 10–15% päevasest toiduenergiast. Taimsete toidugruppide keskmised valgusisaldused on järgmised (% toiduenergiast):
kaunviljad 28%, köögiviljad 27%, teraviljad 15%, pähklid-seemned 12%, puuviljad 6%.
Kuna valdava enamuse taimsete toiduainete kaloritest annavad valgud 10% või rohkem ja näiteks kaunviljadel ligi 30%, siis on lihtne näha, et mitmekülgselt toituval veganil ei ole probleeme piisava valkude saamisega.


Kas taimetoidust saab kõiki asendamatuid aminohappeid?
Kui taimne toidusedel sisaldab mitmekülgset ja tervislikku valikut teraviljatoodetest, köögi-, kaun- ja puuviljadest ning pähklitest ja seemnetest ja kui toitu süüakse õiges koguses, st püsitakse tervislikus kehakaalus, tagab selline toidusedel suure tõenäosusega piisava hulga valkude ja kõigi asendamatute aminohapete saamise.
Väga levinud on arvamus, et paljudes taimsetes toiduainetes puudub üks või mitu asendamatut aminohapet. Tegemist on ühe enim levinud toitumisalase müüdiga, sest kõik rafineerimata taimsed toiduained sisaldavad kõiki asendamatuid aminohappeid.

Millised on parimad taimsed rauaallikad?
Paljud taimsed toiduained, nagu tofu, läätsed, oad, kõrvitsaseemned, linaseemned, leib, kaerahelbed, brokoli, spinat, rosinad jne, on väga head rauaallikad. Taimse raua omastamist annab oluliselt parandada, kui lisada toidukordadele C-vitamiini rikkaid toiduaineid (köögi- ja puuviljad). Raua omastamist vähendavad tees, kohvis ja kakaos sisalduvad tanniinid, mistõttu ei ole neid jooke soovitav juua põhitoidukordade ajal, vaid 1–2 tundi enne või pärast einet. Ka kaltsium võib vähendada raua omastamist.


Kas (lehma)piimatoodete tarbimine polegi loomulik?
Tihti arvatakse, et kaltsiumi saamiseks ning tugevate luude ehitamiseks ja säilitamiseks on vaja tarbida piima ning piimatooteid. Sellist arusaama aitavad kinnistada riiklikud toidusoovitused ning ka väga aktiivne piimatootjate reklaamitegevus. Umbes 75% maailma rahvastikust kaotab pärast esimesi eluaastaid võime toota laktaasi, ensüümi, mida on vaja piimasuhkru ehk laktoosi seedimiseks. Laktaasi puudulikkust ehk laktoositalumatust peetakse meil häireks või haiguseks, kuigi enamuse maailma inimeste jaoks on tegemist normaalse arenguga.
Kui panna inimeste piimajoomine laiemasse konteksti, siis Maal elavast umbes viiest tuhandest imetajaliigist on inimesed ainsad, kes jätkavad piima tarbimist pärast imetamisea lõppu, samuti on inimesed ainsaks imetajaliigiks, kes tarbivad teise liigi vastsündinutele mõeldud toitu. Ka ei ole looduses tavaline, et tarbitakse oma järgmist last ootava ema piima, sest enne uut rasedust emad reeglina võõrutavad oma lapsed piimast. Piimatootmises kasutatavad lehmad on aga enamuse osa oma elust rasedad (enamasti kunstlikult viljastatult) ning annavad vaid seljuhul piima.
Ka Eesti kuulub nende riikide hulka, kus inimeste peamiseks kaltsiumiallikaks on piimatooted, mis annavad meil 75% tarbitavast kaltsiumist.
Kuigi lehmapiimas on palju kaltsiumit, ei ole lehmapiimatooted sugugi mitte parimad kaltsiumiallikad. Taimse toitumisega on võimalik saada küllaldaselt kaltsiumit. Väga head taimsed kaltsiumiallikad on kaltsiumiga rikastatud taimsed piimad, enamik rohelisi lehtköögivilju, brokoli, mandlid, viigimarjad, apelsinid, kaltsiumiga kalgendatud tofu, valged oad jne.


Inimesed on arvamusel, et lehm tahab, et temalt piima lüpstakse, kuid see ei ole nii. Muidugi seljuhul, kui lehma on juba lüpsmisega harjutatud, peab ka edasi lüpsma. Kuid lehma jaoks oleks kõige loomulikum ise oma vasikat algusest saati imetada oma piimaga ning inimestel ei oleks tema piimaga mingit asja.
Lehmapiim on piim, mis on mõeldud vasikale, see sisaldab vaid vasika jaoks vajalikke toitaineid ning inimese jaoks ei ole see pooltki nii kasulik kui pisikesele vasikale. Paraku aga tänapäeval ei saa tööstuses kasvatatavad vasikad üldse oma ema piima juua ning eraldatakse koheselt ema juurest peale sündi, mis on lehma jaoks sama piinarikas, kui oleks inimese jaoks. Jätame lehmapiima vasika jaoks, sest inimesele on see täiesti ebavajalik. Miks ei joo inimesed nt seapiima? Lehmapiima tarbimine on ju sama absurdne. Inimese piimavajadus lõpeb peale paari aastaid imetamist. Lehm annab loomulikus olekus vasikale piima vaid seni kuni vasikale vaja on, ta ei anna maagiliselt terve elu piima nagu inimesed arvavad. Inimene on ainus liik maailmas, kes tarbib terve elu vältel võõra liigi piima.



Kas taimne toit muudab inimese liiga kõhnaks?
Ei ole mingit põhjust, miks veganid peaksid oma toitumise tõttu olema liiga kõhnad. Veganlus ei ole dieedipidamine ning veganid ei nälgi, vaid söövad tervislikku ja täisväärtuslikku toitu. Veganid saavad süüa igapäevaselt poole rohkem toitu ega pea muretsema paksuks minemise pärast, sest enamik veganeid on väga terviseteadlikud ning eelistavad siiski toituda tervislikult ja mitmekesiselt.
Taimne toitumine olla lihtsaim võimalus tervislikus kaalus püsimiseks. Seda, kuidas toitumine kehakaalu mõjutab, sõltub muidugi iga konkreetse inimese toiduvalikutest: kui tarbida rohkem toidukaloreid, kui keha kulutab, siis kehakaal tõuseb (sobib alakaalus inimestele); kui energiakulu on suurem tarbitud kalorihulgast, kehakaal langeb (sobib kaalulangetamiseks); kui energiatarbimine ja –kulu on võrdsed, püsib kehakaal muutumatuna. See on ka üks põhjustest miks mina hakkasin veganiks. Nimelt võib öelda, et olin eelnevalt mitu aastat alakaalus, kuid veganlusega iga päev nii palju süües kui soovid, läheb kaal iseenesest paika.

Millised on veganluse kasulikud mõjud tervisele?
Taimse toitumisega on võimalik vähendada riski haigestuda mitmetesse lääneriikides väga laialt levinud kroonilistesse haigustesse nagu nt südame- ja veresoonkonna haigused, diabeet ja vähk. Taimetoidu potentsiaalsed eelised tervisele on seletatavad asjaoluga, et see sisaldab rohkem tervist kaitsvaid ning vähem ebasoovitavaid komponente. Veganlusel on inimese (keskkonna ja loomade) jaoks igatmoodi tervislik mõju: nt nahk muutub paremaks, kaal läheb inimese jaoks õigeks, kaovad tüütud igaaastaselt kimbutavad haigused (nohu, köha), naistel muutuvad päevad palju kergemaks ning ka sünnitus on vähem valurikas/kergem, tugevam immuunsüsteem, parem tervis, ei esine kõhukinnisust, aitad kaasa keskkonna ja loomade parematele tingimustele, suureneb empaatiavõime, kujuneb suurem teadikkus maailmaasjadest jne jne jne.



Miks osad inimesed ei tunne end taimetoidul hästi ning hakkavad taas loomseid saadusi tarbima?
Kahjuks ei kulge kõigil veganitel loomsete saaduste vaba toitumine probleemideta. Taimetoit ei ole imeravim, mis automaatselt tagaks kõigi vajalike ainete saamise ja hea tervise. On selge, et kehvasti planeerides võivad tekkida mitmete oluliste toitainete puudujäägid ning neist tulenevad tervisehädad.
Samuti mängib suurt rolli see, et täistaimetoidule ei minda üle päeva pealt, vaid tasa ja targu loomseid produkte toidulaualt eemaldades, sest muidu võib ''puhastusaeg'' väga raske olla. Näiteks kuuajalised vegantoidu katsumused ei sobi inimestele, kes on harjunud igapäevaselt palju erinevaid loomseid toiduaineid sööma, sest nende keha jaoks on kiire täistaimetoidule üleminek šokk (nende keha ei ole sellise toiduga harjunud). Seejärel võivad tekkida erinevad probleemid: gaasid, seedehäired, peavalu, kõhuvalu jne.

Kas veganlus sobib rasedatele, lastele, sportlastele?
Maailma suurim toitumisasjatundjaid koondav organisatsioon Academy of Nutrition and Dietetics kinnitab, et hästi planeeritud taimne toitumine sobib inimestele igas eluetapis, sealhulgas raseduse ja imetamise ajal, lapseeas ning ka sportlastele. Veganlus sobib absoluutselt kõikidele inimestele, see on kõige loomulikum toitumisviis (peale toortoitumise). See on müüt, et sportlastel ei teki enam lihasmassi või nad jäävad taimetoidul olles nõrgaks. Samuti pean ma tähtsaks oma laps üles kasvatada veganina, sest mida noorem organism, seda suuremat rolli mängib tema organismi jaoks toit, mida talle antakse ning keegi ei taha laibatoiduga oma lapsi sööta ning liha on sõna otseses mõttes laibatoit, mis hakkab koheselt organismis käärima ning ebameeldivusi tekitama. Taimetoit on aga elustoit, mis on täis väärtuslikke vitamiine ning mineraale.

Millised on tuntumad loomsed koostisained, mida valmistoodetes kasutatakse?
Kuigi mitmed valmistooted võivad tunduda esmapilgul sobilikud veganitele, võivad need ometi sisaldada loomseid koostisaineid. Seetõttu on soovitatav enne ostmist lugeda toodete koostist. Toodete koostise uurimise harjumus aitab ka vältida tooteid, mis sisaldavad palju säilitus- ja värvaineid.

Enim levinud loomsed koostisosad muidu taimsetes toiduainetes:
Mesi (sest mesilased korjavad mett enda jaoks, mitte inimeste jaoks).
Lõssipulber – kooritud piimast valmistatud pulber.
Kaseiin, kaseinaat – piimavalk.
Vadak, vadakupulber – juustu ja kohupiima tootmise kõrvalsaadus.
Piimapulber.
Munapulber.
Karmiin, karmiinhape, cochineal või E120 – purustatud putukatest valmistatud toiduvärv.
Želatiin – loomaluudest, sidekoest jms valmistatud tarretisaine.
Laktoos – piimasuhkur.
Vitamiin D3 või ka lihtsalt vitamiin D – tavaliselt toodetud lanoliinist, mida saadakse lambavillast. Veganitele sobilik D-vitamiini vorm on D2. Osad tootjad (nt Vitashine) on hakanud valmistama samblikest toodetud D3-vitamiini, mis on veganitele sobiv.
Retinool – loomset päritolu A-vitamiin.

Kas meie karmis põhjamaises kliimas saab täistaimetoitlaseks hakata?
Hästi planeeritud taimetoitlus on sobilik kõigile, sõltumata geograafilisest paiknemisest ja aastaajast. Värsked ning külmutatud köögi- ja puuviljad, lisaks ka erinevad teravilja- ja kaunviljatoidud ning pähklid-seemned on Eestis lihtsasti kättesaadavad aastaringselt, mistõttu mitmekülgse ja tasakaalustatud taimetoidusedeli planeerimine siinmail ei ole keeruline.


LIST MAAILMAKUULSATEST VEGANITEST

Vincent Van Gogh (Impressionist painter)
Voltaire (French author)
Benjamin Franklin (Scientist and diplomat; inventor of the lightning conductor)
Charlotte Bronte (Author)
Henry Ford (Founder of Ford Motor Company)
Mahatma Gandhi (Politician, pacifist)
Albert Einstein (Scientist)
Leonardo da Vinci (Italian painter, architect and engineer)
Martin Luther (German church reformer; founder of Protestantism)
Pamela Anderson (Actress)
Paul McCartney (Musician)
Morrissey (Musician – The Smiths)
Platon (Greek philosopher)

Abraham Lincoln
"I am in favor of animal rights as well as human rights. That is the way of a whole human being."

Albert Einstein
"Nothing will benefit human health and increase chances of survival for life on earth as much as the evolution to a vegetarian diet."

Leo Tolstoy
"As long as there are slaughterhouses, there will be battlefields."

Mahatma Gandhi
"The greatness of a nation and its moral progress can be judged by the way its animals are treated."
"To my mind, the life of a lamb is no less precious than that of a human being."

Pythagoras
"For as long as men massacre animals, they will kill each other. Indeed, he who sows the seed of murder and pain cannot reap joy and love."

No comments:

Post a Comment