Monday, March 21, 2016
Friday, January 15, 2016
Maitsev läätsekarri
Koostisained
1 tass rohelisi läätsesid
2-3 küüslauguküünt
1 sibul
noateratäis Cayanne'i tšillit
1-2 spl karripulbrit
köögivilja puljongikuubik
2,5 tassi vett
sool, pipar
sojakoor (lisada siis, kui maitseained on karris liiga vänged, koor lahjendab maitset)
basmati riis - eraldi läätsekarri kõrvale valmistada, nt 250 g
Tükelda sibul ja küüslauk ning kuumuta potis klaasjaks. Lisa juurde ka maitseained. Vala potti vajalik kogus vett ning puljongikuubik. Lisa juurde läätsed, lase neil potis vaikselt podiseda vähemalt 15-20 minutit (vaata pakilt, kui kaua läätsed keema peavad). Pese riis suures kausis jaheda veega sõrmedega mudides, vaheta vett ning korda (kuni vesi enam pruunikas ja hägune ei ole). Seejärel keeda riis, väldi riisi segamist ning kuumus ei tohi liiga kõrge olla, et põhja ei kõrbeks. Riisi keetmise jaoks võta 1 osa riisi ning 1,5 osa vett. Serveeri tükikese saiaga, kui läätsed on pehmed ning riis on valmis.
Kodune ühepajatoit
Koostisained
3 porgandit
5 suurt kartulit
2 kaalikat
1 kapsapea
2 sibulat
2-3 küüslauguküünt
1 puljongikuubik
sool, pipar
Tükelda porgandid väikesteks tükkideks, viiluta kapsapea õhukesteks ribadeks. Seejärel pane need keema suurde potti umbes liitrisesse vette. Tükelda kõik ülejäänud köögiviljad, lisa potti juurde kaalikas. Umbes 30-40 minuti pärast, kui porgand pehme on, lisa kartul ning lase podiseda, vajadusel lisa juurde vett. Tükelda sibul ja küüslauk, kuumuta pannil klaasjaks vähese õliga, lisa maitseained. Lisa pajale puljongikuubik ning sibul ja küüslauk. Enne söömist kontrolli, et maitsestus oleks paigas ning kartulid pehmed.
3 porgandit
5 suurt kartulit
2 kaalikat
1 kapsapea
2 sibulat
2-3 küüslauguküünt
1 puljongikuubik
sool, pipar
Tükelda porgandid väikesteks tükkideks, viiluta kapsapea õhukesteks ribadeks. Seejärel pane need keema suurde potti umbes liitrisesse vette. Tükelda kõik ülejäänud köögiviljad, lisa potti juurde kaalikas. Umbes 30-40 minuti pärast, kui porgand pehme on, lisa kartul ning lase podiseda, vajadusel lisa juurde vett. Tükelda sibul ja küüslauk, kuumuta pannil klaasjaks vähese õliga, lisa maitseained. Lisa pajale puljongikuubik ning sibul ja küüslauk. Enne söömist kontrolli, et maitsestus oleks paigas ning kartulid pehmed.
Kreemjas fettucini Alfredo
See retsept tundub koostisosasid lugedes ikka midagi väga veidrat, kuid siiski õega julgesime seda retsepti katsetada ning see üllatas meid tohutult! Tegu on ülimaitsva, natuke juustuselt/pähkliselt maitseva rammusa pastaroaga. Kindlasti tasub katsetamist!
PS! Selle retsepti valmistamiseks läheb vaja blenderit.
Koostisained
1 väike sibul
2-3 küüslauguküünt
0,5 tl pastamaitseainet
2 spl maitsepärmi
1-2 suurt kartulit
0,5 tassi india pähkleid
2 spl sojakoort
sool, pipar
kuni 1 tass kuuma vett (nt kartuli keeduvesi)
250 g lintpastat
kirsstomateid
Aseta india pähklid kaussi ning vala neile peale kraanivett, lase pähklitel liguneda 10-15 minutit. Keeda kartuleid 5-10 minutit, kuni on pehmed (kartulid võib pooleks lõigata, et nad kiiremini pehmeks keeksid). Tükelda sibul ja küüslauk ning kuumuta pannil klaasjaks.
Pane pasta keema. Võta eelnevalt leotatud pähklid (ilma leotusveeta) ning aseta need blenderisse. Lisa sinna juurde maitseained, sibul, küüslauk ja kartulid, seejärel blenderda kõik ühtlaseks kastmeks. Kui pasta on keenud, kurna see ning pane suuremasse potti. Vala peale blenderdatud kaste.
Serveeri värskete kirsstomatite ja maitsepärmiga.
Wednesday, January 13, 2016
Maitsev köögivilja-nuudliroog
Koostisained
1 keskmise suurusega sibul
2-3 küüslauguküünt
paprika
3 loorberilehte
0,5 tl paprikapulbrit
0,5 tl kurkumit
köögiviljapuljongi kuubik
noaotsatäis Cayenne'i pipart
300 g lintpastat (ma segasin kokku pastad, mis olid kapis poolikud)
peotäis külmutatud herneid
peotäis külmutatud türgi ube
6-10 kirsstomatit
värske brokol või mingi muu värske köögivili
2-3 spl sojakaste
2 spl sojakoor
Tükelda sibul ja küüslauk, aja õli suurel pannil kuumaks ning pruunista neid keskmise kuumusega 2-3 minutit, kuni on pehmed. Lisa sibula juurde vürtsid (+loorberilehed), ka neid tuleb kuumutada, et tugevam maitse tekiks. Lisa juurde ka herned, oad, tükeldatud brokol, tomatid ja paprika. Lisa umb 50ml vett ning puljongikuubik. Lase segul vaiksel kuumusel podiseda, et köögiviljad muutuksid pehmeks ning maitsed intensiivistuks. Keeda samal ajal pasta, olenevalt pastasordist, kulub selleks 3-10 minutit. Kui pasta on valmis, siis kurna see ning lisa köögiviljade hulka. Lisa ka sojakaste ja sojakoor, sega kõik omavahel. Serveeri maitsepärmiga.
1 keskmise suurusega sibul
2-3 küüslauguküünt
paprika
3 loorberilehte
0,5 tl paprikapulbrit
0,5 tl kurkumit
köögiviljapuljongi kuubik
noaotsatäis Cayenne'i pipart
300 g lintpastat (ma segasin kokku pastad, mis olid kapis poolikud)
peotäis külmutatud herneid
peotäis külmutatud türgi ube
6-10 kirsstomatit
värske brokol või mingi muu värske köögivili
2-3 spl sojakaste
2 spl sojakoor
Tükelda sibul ja küüslauk, aja õli suurel pannil kuumaks ning pruunista neid keskmise kuumusega 2-3 minutit, kuni on pehmed. Lisa sibula juurde vürtsid (+loorberilehed), ka neid tuleb kuumutada, et tugevam maitse tekiks. Lisa juurde ka herned, oad, tükeldatud brokol, tomatid ja paprika. Lisa umb 50ml vett ning puljongikuubik. Lase segul vaiksel kuumusel podiseda, et köögiviljad muutuksid pehmeks ning maitsed intensiivistuks. Keeda samal ajal pasta, olenevalt pastasordist, kulub selleks 3-10 minutit. Kui pasta on valmis, siis kurna see ning lisa köögiviljade hulka. Lisa ka sojakaste ja sojakoor, sega kõik omavahel. Serveeri maitsepärmiga.
Saturday, January 2, 2016
Toit, mida võiks iga päev süüa
Retseptipostitus toidust, mida ma nädalas vähemalt korra ikka endale teen. Megalihtne, võtab 5 minutit aega ja niii heaaa!
Koostisosad
riisinuudlid (kasutan pruuni riisi nuudleid) 150 g
avokaado
paprika
kirsstomatid
jääsalat
herned, türgi oad (kasutasin külmutatud)
sojakaste
sojakoor, soovi korral
maitsepärm, soovi korral
Pane nuudlite jaoks vesi keema veekeetjas, võta suurem kauss ja aseta nuudlid sinna. Kui vesi on keenud, vala see nuudlitele. Aseta kausi peale taldrik ja lase nuudlitel paisuda 1-2 minutit. Lõika valmis köögiviljad ja soojenda oad, herned. Kurna nuudlid ja maitsesta sojakastmega (NB mitte ühe korraga liiga palju panna, läheb kiirelt ülemäära soolaseks). Lisa soovi korral sojakoort ning sega hulka köögiviljad. Puista peale maitsepärmi.
Koostisosad
riisinuudlid (kasutan pruuni riisi nuudleid) 150 g
avokaado
paprika
kirsstomatid
jääsalat
herned, türgi oad (kasutasin külmutatud)
sojakaste
sojakoor, soovi korral
maitsepärm, soovi korral
Pane nuudlite jaoks vesi keema veekeetjas, võta suurem kauss ja aseta nuudlid sinna. Kui vesi on keenud, vala see nuudlitele. Aseta kausi peale taldrik ja lase nuudlitel paisuda 1-2 minutit. Lõika valmis köögiviljad ja soojenda oad, herned. Kurna nuudlid ja maitsesta sojakastmega (NB mitte ühe korraga liiga palju panna, läheb kiirelt ülemäära soolaseks). Lisa soovi korral sojakoort ning sega hulka köögiviljad. Puista peale maitsepärmi.
Friday, November 20, 2015
Korduma kippuvad küsimused
Postitus levinumatest küsimustest ja probleemidest, mida kuuled veganina lausa liiga tihti. Materjal on võetud vegan.ee leheküljelt ning tumekollasega olen märkinud juurde enda lisakommentaari mingi teema kohta. Tähtsamad asjad joonisin lõikudes alla.
Kas taimetoidust on võimalik saada kõiki vajalikke toitained
(vitamiine, mineraalaineid jne)?
Bioloogilisest vaatepunktist lähtudes söövad inimesed selleks, et keha elusa ja tervena hoida. Selleks on meil vaja toidust saada piisavalt toiduenergiat ning kõiki vajalikke toitaineid. Toitaineid, mida kindlasti peame toiduga saama, on üle 40 ja nende hulgas ei ole ühtegi sellist, mida ei oleks võimalik küllaldaselt saada hästi planeeritud taimse toitumisega. Enamus neist toitainetest on tasakaalustatud ja mitmekülgsest taimetoidust lihtsasti kättesaadavad, samas mõned vajavad hoolikamat planeerimist (nt jood, kaltsium, asendamatud rasvhapped, seleen, raud, tsink) ja teatud toitainete vajaduse katmiseks tuleb süüa kas rikastatud toiduaineid või toidulisandeid (vitamiinid B12 ja D).
Bioloogilisest vaatepunktist lähtudes söövad inimesed selleks, et keha elusa ja tervena hoida. Selleks on meil vaja toidust saada piisavalt toiduenergiat ning kõiki vajalikke toitaineid. Toitaineid, mida kindlasti peame toiduga saama, on üle 40 ja nende hulgas ei ole ühtegi sellist, mida ei oleks võimalik küllaldaselt saada hästi planeeritud taimse toitumisega. Enamus neist toitainetest on tasakaalustatud ja mitmekülgsest taimetoidust lihtsasti kättesaadavad, samas mõned vajavad hoolikamat planeerimist (nt jood, kaltsium, asendamatud rasvhapped, seleen, raud, tsink) ja teatud toitainete vajaduse katmiseks tuleb süüa kas rikastatud toiduaineid või toidulisandeid (vitamiinid B12 ja D).
Kas veganid saavad piisavalt valku?
Eesti riiklikes toitumissoovitustes soovitatakse tarbida valke koguses, mis kataksid 10–15% päevasest toiduenergiast. Taimsete toidugruppide keskmised valgusisaldused on järgmised (% toiduenergiast):
kaunviljad 28%, köögiviljad 27%, teraviljad 15%, pähklid-seemned 12%, puuviljad 6%. Kuna valdava enamuse taimsete toiduainete kaloritest annavad valgud 10% või rohkem ja näiteks kaunviljadel ligi 30%, siis on lihtne näha, et mitmekülgselt toituval veganil ei ole probleeme piisava valkude saamisega.
Eesti riiklikes toitumissoovitustes soovitatakse tarbida valke koguses, mis kataksid 10–15% päevasest toiduenergiast. Taimsete toidugruppide keskmised valgusisaldused on järgmised (% toiduenergiast):
kaunviljad 28%, köögiviljad 27%, teraviljad 15%, pähklid-seemned 12%, puuviljad 6%. Kuna valdava enamuse taimsete toiduainete kaloritest annavad valgud 10% või rohkem ja näiteks kaunviljadel ligi 30%, siis on lihtne näha, et mitmekülgselt toituval veganil ei ole probleeme piisava valkude saamisega.
Kas taimetoidust saab kõiki asendamatuid aminohappeid?
Kui taimne toidusedel sisaldab mitmekülgset ja tervislikku valikut teraviljatoodetest, köögi-, kaun- ja puuviljadest ning pähklitest ja seemnetest ja kui toitu süüakse õiges koguses, st püsitakse tervislikus kehakaalus, tagab selline toidusedel suure tõenäosusega piisava hulga valkude ja kõigi asendamatute aminohapete saamise.
Väga levinud on arvamus, et paljudes taimsetes toiduainetes puudub üks või mitu asendamatut aminohapet. Tegemist on ühe enim levinud toitumisalase müüdiga, sest kõik rafineerimata taimsed toiduained sisaldavad kõiki asendamatuid aminohappeid.
Kui taimne toidusedel sisaldab mitmekülgset ja tervislikku valikut teraviljatoodetest, köögi-, kaun- ja puuviljadest ning pähklitest ja seemnetest ja kui toitu süüakse õiges koguses, st püsitakse tervislikus kehakaalus, tagab selline toidusedel suure tõenäosusega piisava hulga valkude ja kõigi asendamatute aminohapete saamise.
Väga levinud on arvamus, et paljudes taimsetes toiduainetes puudub üks või mitu asendamatut aminohapet. Tegemist on ühe enim levinud toitumisalase müüdiga, sest kõik rafineerimata taimsed toiduained sisaldavad kõiki asendamatuid aminohappeid.
Millised on parimad taimsed rauaallikad?
Paljud taimsed toiduained, nagu tofu, läätsed, oad, kõrvitsaseemned, linaseemned, leib, kaerahelbed, brokoli, spinat, rosinad jne, on väga head rauaallikad. Taimse raua omastamist annab oluliselt parandada, kui lisada toidukordadele C-vitamiini rikkaid toiduaineid (köögi- ja puuviljad). Raua omastamist vähendavad tees, kohvis ja kakaos sisalduvad tanniinid, mistõttu ei ole neid jooke soovitav juua põhitoidukordade ajal, vaid 1–2 tundi enne või pärast einet. Ka kaltsium võib vähendada raua omastamist.
Kas (lehma)piimatoodete tarbimine polegi loomulik?
Tihti arvatakse, et kaltsiumi saamiseks ning tugevate luude ehitamiseks ja säilitamiseks on vaja tarbida piima ning piimatooteid. Sellist arusaama aitavad kinnistada riiklikud toidusoovitused ning ka väga aktiivne piimatootjate reklaamitegevus. Umbes 75% maailma rahvastikust kaotab pärast esimesi eluaastaid võime toota laktaasi, ensüümi, mida on vaja piimasuhkru ehk laktoosi seedimiseks. Laktaasi puudulikkust ehk laktoositalumatust peetakse meil häireks või haiguseks, kuigi enamuse maailma inimeste jaoks on tegemist normaalse arenguga.
Kui panna inimeste piimajoomine laiemasse konteksti, siis Maal elavast umbes viiest tuhandest imetajaliigist on inimesed ainsad, kes jätkavad piima tarbimist pärast imetamisea lõppu, samuti on inimesed ainsaks imetajaliigiks, kes tarbivad teise liigi vastsündinutele mõeldud toitu. Ka ei ole looduses tavaline, et tarbitakse oma järgmist last ootava ema piima, sest enne uut rasedust emad reeglina võõrutavad oma lapsed piimast. Piimatootmises kasutatavad lehmad on aga enamuse osa oma elust rasedad (enamasti kunstlikult viljastatult) ning annavad vaid seljuhul piima.
Ka Eesti kuulub nende riikide hulka, kus inimeste peamiseks kaltsiumiallikaks on piimatooted, mis annavad meil 75% tarbitavast kaltsiumist.
Kuigi lehmapiimas on palju kaltsiumit, ei ole lehmapiimatooted sugugi mitte parimad kaltsiumiallikad. Taimse toitumisega on võimalik saada küllaldaselt kaltsiumit. Väga head taimsed kaltsiumiallikad on kaltsiumiga rikastatud taimsed piimad, enamik rohelisi lehtköögivilju, brokoli, mandlid, viigimarjad, apelsinid, kaltsiumiga kalgendatud tofu, valged oad jne.
Paljud taimsed toiduained, nagu tofu, läätsed, oad, kõrvitsaseemned, linaseemned, leib, kaerahelbed, brokoli, spinat, rosinad jne, on väga head rauaallikad. Taimse raua omastamist annab oluliselt parandada, kui lisada toidukordadele C-vitamiini rikkaid toiduaineid (köögi- ja puuviljad). Raua omastamist vähendavad tees, kohvis ja kakaos sisalduvad tanniinid, mistõttu ei ole neid jooke soovitav juua põhitoidukordade ajal, vaid 1–2 tundi enne või pärast einet. Ka kaltsium võib vähendada raua omastamist.
Kas (lehma)piimatoodete tarbimine polegi loomulik?
Tihti arvatakse, et kaltsiumi saamiseks ning tugevate luude ehitamiseks ja säilitamiseks on vaja tarbida piima ning piimatooteid. Sellist arusaama aitavad kinnistada riiklikud toidusoovitused ning ka väga aktiivne piimatootjate reklaamitegevus. Umbes 75% maailma rahvastikust kaotab pärast esimesi eluaastaid võime toota laktaasi, ensüümi, mida on vaja piimasuhkru ehk laktoosi seedimiseks. Laktaasi puudulikkust ehk laktoositalumatust peetakse meil häireks või haiguseks, kuigi enamuse maailma inimeste jaoks on tegemist normaalse arenguga.
Kui panna inimeste piimajoomine laiemasse konteksti, siis Maal elavast umbes viiest tuhandest imetajaliigist on inimesed ainsad, kes jätkavad piima tarbimist pärast imetamisea lõppu, samuti on inimesed ainsaks imetajaliigiks, kes tarbivad teise liigi vastsündinutele mõeldud toitu. Ka ei ole looduses tavaline, et tarbitakse oma järgmist last ootava ema piima, sest enne uut rasedust emad reeglina võõrutavad oma lapsed piimast. Piimatootmises kasutatavad lehmad on aga enamuse osa oma elust rasedad (enamasti kunstlikult viljastatult) ning annavad vaid seljuhul piima.
Ka Eesti kuulub nende riikide hulka, kus inimeste peamiseks kaltsiumiallikaks on piimatooted, mis annavad meil 75% tarbitavast kaltsiumist.
Kuigi lehmapiimas on palju kaltsiumit, ei ole lehmapiimatooted sugugi mitte parimad kaltsiumiallikad. Taimse toitumisega on võimalik saada küllaldaselt kaltsiumit. Väga head taimsed kaltsiumiallikad on kaltsiumiga rikastatud taimsed piimad, enamik rohelisi lehtköögivilju, brokoli, mandlid, viigimarjad, apelsinid, kaltsiumiga kalgendatud tofu, valged oad jne.
Lehmapiim on piim, mis on mõeldud vasikale, see sisaldab vaid vasika jaoks vajalikke toitaineid ning inimese jaoks ei ole see pooltki nii kasulik kui pisikesele vasikale. Paraku aga tänapäeval ei saa tööstuses kasvatatavad vasikad üldse oma ema piima juua ning eraldatakse koheselt ema juurest peale sündi, mis on lehma jaoks sama piinarikas, kui oleks inimese jaoks. Jätame lehmapiima vasika jaoks, sest inimesele on see täiesti ebavajalik. Miks ei joo inimesed nt seapiima? Lehmapiima tarbimine on ju sama absurdne. Inimese piimavajadus lõpeb peale paari aastaid imetamist. Lehm annab loomulikus olekus vasikale piima vaid seni kuni vasikale vaja on, ta ei anna maagiliselt terve elu piima nagu inimesed arvavad. Inimene on ainus liik maailmas, kes tarbib terve elu vältel võõra liigi piima.
Kas taimne toit muudab inimese liiga kõhnaks?
Ei ole mingit põhjust, miks veganid peaksid oma toitumise tõttu olema liiga kõhnad. Veganlus ei ole dieedipidamine ning veganid ei nälgi, vaid söövad tervislikku ja täisväärtuslikku toitu. Veganid saavad süüa igapäevaselt poole rohkem toitu ega pea muretsema paksuks minemise pärast, sest enamik veganeid on väga terviseteadlikud ning eelistavad siiski toituda tervislikult ja mitmekesiselt.
Taimne toitumine olla lihtsaim võimalus tervislikus kaalus püsimiseks. Seda, kuidas toitumine kehakaalu mõjutab, sõltub muidugi iga konkreetse inimese toiduvalikutest: kui tarbida rohkem toidukaloreid, kui keha kulutab, siis kehakaal tõuseb (sobib alakaalus inimestele); kui energiakulu on suurem tarbitud kalorihulgast, kehakaal langeb (sobib kaalulangetamiseks); kui energiatarbimine ja –kulu on võrdsed, püsib kehakaal muutumatuna. See on ka üks põhjustest miks mina hakkasin veganiks. Nimelt võib öelda, et olin eelnevalt mitu aastat alakaalus, kuid veganlusega iga päev nii palju süües kui soovid, läheb kaal iseenesest paika.
Ei ole mingit põhjust, miks veganid peaksid oma toitumise tõttu olema liiga kõhnad. Veganlus ei ole dieedipidamine ning veganid ei nälgi, vaid söövad tervislikku ja täisväärtuslikku toitu. Veganid saavad süüa igapäevaselt poole rohkem toitu ega pea muretsema paksuks minemise pärast, sest enamik veganeid on väga terviseteadlikud ning eelistavad siiski toituda tervislikult ja mitmekesiselt.
Taimne toitumine olla lihtsaim võimalus tervislikus kaalus püsimiseks. Seda, kuidas toitumine kehakaalu mõjutab, sõltub muidugi iga konkreetse inimese toiduvalikutest: kui tarbida rohkem toidukaloreid, kui keha kulutab, siis kehakaal tõuseb (sobib alakaalus inimestele); kui energiakulu on suurem tarbitud kalorihulgast, kehakaal langeb (sobib kaalulangetamiseks); kui energiatarbimine ja –kulu on võrdsed, püsib kehakaal muutumatuna. See on ka üks põhjustest miks mina hakkasin veganiks. Nimelt võib öelda, et olin eelnevalt mitu aastat alakaalus, kuid veganlusega iga päev nii palju süües kui soovid, läheb kaal iseenesest paika.
Millised on veganluse kasulikud mõjud tervisele?
Taimse toitumisega on võimalik vähendada riski haigestuda mitmetesse lääneriikides väga laialt levinud kroonilistesse haigustesse nagu nt südame- ja veresoonkonna haigused, diabeet ja vähk. Taimetoidu potentsiaalsed eelised tervisele on seletatavad asjaoluga, et see sisaldab rohkem tervist kaitsvaid ning vähem ebasoovitavaid komponente. Veganlusel on inimese (keskkonna ja loomade) jaoks igatmoodi tervislik mõju: nt nahk muutub paremaks, kaal läheb inimese jaoks õigeks, kaovad tüütud igaaastaselt kimbutavad haigused (nohu, köha), naistel muutuvad päevad palju kergemaks ning ka sünnitus on vähem valurikas/kergem, tugevam immuunsüsteem, parem tervis, ei esine kõhukinnisust, aitad kaasa keskkonna ja loomade parematele tingimustele, suureneb empaatiavõime, kujuneb suurem teadikkus maailmaasjadest jne jne jne.
Taimse toitumisega on võimalik vähendada riski haigestuda mitmetesse lääneriikides väga laialt levinud kroonilistesse haigustesse nagu nt südame- ja veresoonkonna haigused, diabeet ja vähk. Taimetoidu potentsiaalsed eelised tervisele on seletatavad asjaoluga, et see sisaldab rohkem tervist kaitsvaid ning vähem ebasoovitavaid komponente. Veganlusel on inimese (keskkonna ja loomade) jaoks igatmoodi tervislik mõju: nt nahk muutub paremaks, kaal läheb inimese jaoks õigeks, kaovad tüütud igaaastaselt kimbutavad haigused (nohu, köha), naistel muutuvad päevad palju kergemaks ning ka sünnitus on vähem valurikas/kergem, tugevam immuunsüsteem, parem tervis, ei esine kõhukinnisust, aitad kaasa keskkonna ja loomade parematele tingimustele, suureneb empaatiavõime, kujuneb suurem teadikkus maailmaasjadest jne jne jne.
Kahjuks ei kulge kõigil veganitel loomsete saaduste vaba toitumine probleemideta. Taimetoit ei ole imeravim, mis automaatselt tagaks kõigi vajalike ainete saamise ja hea tervise. On selge, et kehvasti planeerides võivad tekkida mitmete oluliste toitainete puudujäägid ning neist tulenevad tervisehädad.
Samuti mängib suurt rolli see, et täistaimetoidule ei minda üle päeva pealt, vaid tasa ja targu loomseid produkte toidulaualt eemaldades, sest muidu võib ''puhastusaeg'' väga raske olla. Näiteks kuuajalised vegantoidu katsumused ei sobi inimestele, kes on harjunud igapäevaselt palju erinevaid loomseid toiduaineid sööma, sest nende keha jaoks on kiire täistaimetoidule üleminek šokk (nende keha ei ole sellise toiduga harjunud). Seejärel võivad tekkida erinevad probleemid: gaasid, seedehäired, peavalu, kõhuvalu jne.
Kas veganlus sobib rasedatele, lastele, sportlastele?
Maailma suurim toitumisasjatundjaid koondav organisatsioon Academy of Nutrition and Dietetics kinnitab, et hästi planeeritud taimne toitumine sobib inimestele igas eluetapis, sealhulgas raseduse ja imetamise ajal, lapseeas ning ka sportlastele. Veganlus sobib absoluutselt kõikidele inimestele, see on kõige loomulikum toitumisviis (peale toortoitumise). See on müüt, et sportlastel ei teki enam lihasmassi või nad jäävad taimetoidul olles nõrgaks. Samuti pean ma tähtsaks oma laps üles kasvatada veganina, sest mida noorem organism, seda suuremat rolli mängib tema organismi jaoks toit, mida talle antakse ning keegi ei taha laibatoiduga oma lapsi sööta ning liha on sõna otseses mõttes laibatoit, mis hakkab koheselt organismis käärima ning ebameeldivusi tekitama. Taimetoit on aga elustoit, mis on täis väärtuslikke vitamiine ning mineraale.
Maailma suurim toitumisasjatundjaid koondav organisatsioon Academy of Nutrition and Dietetics kinnitab, et hästi planeeritud taimne toitumine sobib inimestele igas eluetapis, sealhulgas raseduse ja imetamise ajal, lapseeas ning ka sportlastele. Veganlus sobib absoluutselt kõikidele inimestele, see on kõige loomulikum toitumisviis (peale toortoitumise). See on müüt, et sportlastel ei teki enam lihasmassi või nad jäävad taimetoidul olles nõrgaks. Samuti pean ma tähtsaks oma laps üles kasvatada veganina, sest mida noorem organism, seda suuremat rolli mängib tema organismi jaoks toit, mida talle antakse ning keegi ei taha laibatoiduga oma lapsi sööta ning liha on sõna otseses mõttes laibatoit, mis hakkab koheselt organismis käärima ning ebameeldivusi tekitama. Taimetoit on aga elustoit, mis on täis väärtuslikke vitamiine ning mineraale.
Millised on tuntumad loomsed koostisained, mida
valmistoodetes kasutatakse?
Kuigi mitmed valmistooted võivad tunduda esmapilgul
sobilikud veganitele, võivad need ometi sisaldada loomseid koostisaineid.
Seetõttu on soovitatav enne ostmist lugeda toodete koostist. Toodete koostise
uurimise harjumus aitab ka vältida tooteid, mis sisaldavad palju säilitus- ja
värvaineid.
Enim levinud loomsed koostisosad muidu taimsetes
toiduainetes:
Mesi (sest mesilased korjavad mett enda jaoks, mitte inimeste jaoks).
Lõssipulber – kooritud piimast valmistatud pulber.
Kaseiin, kaseinaat – piimavalk.
Vadak, vadakupulber – juustu ja kohupiima tootmise kõrvalsaadus.
Piimapulber.
Munapulber.
Karmiin, karmiinhape, cochineal või E120 – purustatud putukatest valmistatud toiduvärv.
Želatiin – loomaluudest, sidekoest jms valmistatud tarretisaine.
Laktoos – piimasuhkur.
Vitamiin D3 või ka lihtsalt vitamiin D – tavaliselt toodetud lanoliinist, mida saadakse lambavillast. Veganitele sobilik D-vitamiini vorm on D2. Osad tootjad (nt Vitashine) on hakanud valmistama samblikest toodetud D3-vitamiini, mis on veganitele sobiv.
Retinool – loomset päritolu A-vitamiin.
Mesi (sest mesilased korjavad mett enda jaoks, mitte inimeste jaoks).
Lõssipulber – kooritud piimast valmistatud pulber.
Kaseiin, kaseinaat – piimavalk.
Vadak, vadakupulber – juustu ja kohupiima tootmise kõrvalsaadus.
Piimapulber.
Munapulber.
Karmiin, karmiinhape, cochineal või E120 – purustatud putukatest valmistatud toiduvärv.
Želatiin – loomaluudest, sidekoest jms valmistatud tarretisaine.
Laktoos – piimasuhkur.
Vitamiin D3 või ka lihtsalt vitamiin D – tavaliselt toodetud lanoliinist, mida saadakse lambavillast. Veganitele sobilik D-vitamiini vorm on D2. Osad tootjad (nt Vitashine) on hakanud valmistama samblikest toodetud D3-vitamiini, mis on veganitele sobiv.
Retinool – loomset päritolu A-vitamiin.
Kas meie karmis põhjamaises kliimas saab täistaimetoitlaseks
hakata?
Hästi planeeritud taimetoitlus on sobilik kõigile, sõltumata geograafilisest paiknemisest ja aastaajast. Värsked ning külmutatud köögi- ja puuviljad, lisaks ka erinevad teravilja- ja kaunviljatoidud ning pähklid-seemned on Eestis lihtsasti kättesaadavad aastaringselt, mistõttu mitmekülgse ja tasakaalustatud taimetoidusedeli planeerimine siinmail ei ole keeruline.
Hästi planeeritud taimetoitlus on sobilik kõigile, sõltumata geograafilisest paiknemisest ja aastaajast. Värsked ning külmutatud köögi- ja puuviljad, lisaks ka erinevad teravilja- ja kaunviljatoidud ning pähklid-seemned on Eestis lihtsasti kättesaadavad aastaringselt, mistõttu mitmekülgse ja tasakaalustatud taimetoidusedeli planeerimine siinmail ei ole keeruline.
LIST MAAILMAKUULSATEST VEGANITEST
Vincent Van Gogh (Impressionist painter)
Voltaire (French author)
Benjamin Franklin (Scientist and diplomat; inventor of the lightning conductor)
Charlotte Bronte (Author)
Henry Ford (Founder of Ford Motor Company)
Mahatma Gandhi (Politician, pacifist)
Albert Einstein (Scientist)
Leonardo da Vinci (Italian painter, architect and engineer)
Martin Luther (German church reformer; founder of Protestantism)
Pamela Anderson (Actress)
Paul McCartney (Musician)
Morrissey (Musician – The Smiths)
Platon (Greek philosopher)
Benjamin Franklin (Scientist and diplomat; inventor of the lightning conductor)
Charlotte Bronte (Author)
Henry Ford (Founder of Ford Motor Company)
Mahatma Gandhi (Politician, pacifist)
Albert Einstein (Scientist)
Leonardo da Vinci (Italian painter, architect and engineer)
Martin Luther (German church reformer; founder of Protestantism)
Pamela Anderson (Actress)
Paul McCartney (Musician)
Morrissey (Musician – The Smiths)
Platon (Greek philosopher)
Abraham Lincoln
"I am in favor of animal rights as well as human rights. That is the way of a whole human being."
"I am in favor of animal rights as well as human rights. That is the way of a whole human being."
Albert Einstein
"Nothing will benefit human health and increase chances of survival for life on earth as much as the evolution to a vegetarian diet."
"Nothing will benefit human health and increase chances of survival for life on earth as much as the evolution to a vegetarian diet."
Leo Tolstoy
"As long as there are slaughterhouses, there will be battlefields."
"As long as there are slaughterhouses, there will be battlefields."
Mahatma Gandhi
"The greatness of a nation and its moral progress can be judged by the way its animals are treated."
"To my mind, the life of a lamb is no less precious than that of a human being."
"The greatness of a nation and its moral progress can be judged by the way its animals are treated."
"To my mind, the life of a lamb is no less precious than that of a human being."
Pythagoras
"For as long as men massacre animals, they will kill each other. Indeed, he who sows the seed of murder and pain cannot reap joy and love."
"For as long as men massacre animals, they will kill each other. Indeed, he who sows the seed of murder and pain cannot reap joy and love."
Subscribe to:
Posts (Atom)